Eesnäärmevähk
Hoolimata sellest, et eesnäärmevähk on meestel üks sagedasematest kasvajatest (25% uutest diagnoositud kasvajajuhtudest Euroopas), on ainult 48% meestest Euroopas teadlikud eesnäärmevähi riskidest ja selle varase diagnoosimise võimalustest. Tundliku diagnoosi ja raviga seotud mõjude tõttu väldib osa eesnäärmevähi diagnoosi saanud meestest selle avaldamist oma lähedastele, nt perele, sõpradele ja tervishoiutöötajatele. Eesnäärmevähiga patsientide arvates on väga tähtis suurendada teadlikkust haiguse sümptomitest ja julgustada rohkem mehi pöörduma arsti poole õigeaegse diagnoosi saamiseks, mis võib haiguse kulgu positiivselt mõjutada.
Eesnääre on peenise ja põie vahel asuv nääre, mis on umbes Kreeka pähkli suurune, kuid vanematel meestel võib olla suurem. Eesnäärmes toodetakse seemnevedelikku, mis liigub eesnäärme keskosa läbiva kusiti kaudu.
Eesnäärmevähk tekib, kui normaalsed eesnäärmerakud muteeruvad ja hakkavad kontrollimatult kasvama. Mõnikord võivad vähirakud eesnäärmest väljuda ja liikuda teistesse kehapiirkondadesse. Arstid eristavad järgnevaid eesnäärmevähi liike
Lokaalne eesnäärmevähk: vähirakkude kasv toimub eesnäärmes ja rakud ei ole levinud teistesse kehapiirkondadesse. Vähirakkude kasvu ja leviku kiirus on inimestel erinev.
Lokaalselt kaugelearenenud eesnäärmevähk: kasvaja on levinud eesnäärmest väljapoole ümbritsevatesse kudedesse.
Metastaatiline eesnäärmevähk: kasvaja on levinud teistesse kehapiirkondadesse.
Kui sage on eesnäärmevähk?
Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini esinev kasvaja, moodustades 25% uutest meestel diagnoositud kasvajajuhtudest. Igal aastal diagnoositakse Euroopas eesnäärmevähk umbes 450 000 mehel kokku elab Euroopas rohkem kui kaks miljonit selle haigusega meest.
Kahjuks on eesnäärmevähi põhjused ikka veel ebaselged, kuid riskitegurid on hästi teada:
- Vanus: eesnäärmevähi tekkerisk suureneb vanusega. Keskmine vanus diagnoosimise ajal on 69 aastat.
- Etniline päritolu: eesnäärmevähki diagnoositakse kõige sagedamini Aafrika päritolu meestel.
- Pereanamnees: neil, kel on peres olnud eesnäärmevähki, on ka endal suurem haiguse tekkerisk.
Kuigi seos rasvumuse ja eesnäärmevähi tekke vahel on endiselt ebaselge, on uuringutes näidatud rasvumuse mõju olulisust haiguse progresseerumisele. Ülekaalulistel meestel on suurema tõenäosusega tegemist haiguse agressiivse vormiga.
Millised on eesnäärmevähi sümptomid?
Eesnäärmevähk kulgeb pigem sümptomiteta n-ö hiiliva haigusena, mis tähendab, et sellega seotud erilised sümptomid puuduvad. Aeg-ajalt tekkivad seljavalud ning sage ja tihti äkki tekkiv urineerimistung on sagedased vanema ea sümptomid. Kuid valu püsimise korral ja urineerimise muutumisel järjest ebamugavamaks ei pruugi põhjus olla ainult vanus.
Eesnäärmevähi tekkepõhjus on suurel määral teadmata ja paljudel haigestunutel puuduvad haiguse varases staadiumis sümptomid.10
Urineerimisega seotud sümptomid, nagu pidev ja äkki tekkiv urineerimistung, urineerimisraskused, nõrk uriinivool ja tunne, et põis ei ole täielikult tühjenenud, on tavaliselt eesnäärmevähi varased sümptomid, kuigi need võivad viidata ka mittekasvajalistele eesnäärmehaigustele, näiteks eesnäärme suurenemisele ja eesnäärmepõletikule.10
Eesnäärmevähi hilisemates staadiumites võivad tekkida muud sümptomid, mis tähendab, et kasvaja on levinud eesnäärmest väljapoole ja ilmselt jõudnud teistesse kehapiirkondadesse.10 Need võivad olla järgmised.10
- Selja-, puusa- või vaagnapiirkonna valu
- Veri uriinis või seemnevedelikus
- Erektsioonihäired
- Seletamatu kehakaalu langus
Väga oluline on selliste sümptomite tekke korral pöörduda kohe arsti poole.10 Varasel eesnäärmevähi diagnoosimisel on prognoos parem ja ravi lihtsam.11
Milliseid meetodeid kasutatakse eesnäärmevähi diagnoosimiseks ja staadiumi määramiseks?
Diagnoosimiseks on mitmesuguseid meetodeid12, neist kõige sagedasemad on järgmised
- Digitaalne rektaalne läbivaatus (DRE): arst palpeerib sõrmega läbi pärasoole eesnääret, et avastada selles võimalikke muutusi
- Eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) analüüs: vereanalüüs, milles määratakse PSA sisaldus. PSA on eesnäärmes toodetav aine, mis võib näidata haiguse olemasolu.
- Eesnäärme biopsia: juhul, kui PSA ja DRE põhjal tekib eesnäärmevähi kahtlus, tehakse eesnäärme biopsia. Teid suunatakse arsti vastuvõtule, kes võtab uuringuteks teie eesnäärmest väikese tüki.13
- Gleasoni skoor: kui biopsial on kinnitatud eesnäärmevähi esinemine, määratakse selle staadium. Staadium põhineb mikroskoopilisel uuringul leitavatel koemuutustel. Gleasoni skoor näitab eesnäärmevähi agressiivsust. Suurem väärtus tähendab, et kasvaja on agressiivne ja levib suurema tõenäosusega.13
- Muud: magnetresonantstomograafia (MRT), kompuutertomograafia (KT) või positronemissioontomograafia (PET) parema ülevaate saamiseks kasvaja suurusest ja leviku ulatusest
Eesnäärmevähi staadiumid:14
I staadium | II staadium | II ja III staadium | IV staadium |
|---|---|---|---|
I staadium Kasvaja asub eesnäärmes ja seda ei ole tavaliselt tunda. | II staadium Kasvaja asub endiselt ainult eesnäärmes, kuid seda on pärasoole kaudu sõrmega tunda. | II ja III staadium Kasvaja on hakanud levima eesnäärmest väljapoole ümbritsevatesse kudedesse. | IV staadium Kasvaja on levinud teistesse kehapiirkondadesse, näiteks põide, pärasoolde või luudesse. |
Ravi
Eesnäärmevähi ravivõimalusi on mitmeid ja sageli peab patsient otsustama, millist neist kasutada. Kui teil on sümptomiteta kulgev väikese riskiga kasvaja, võib ravi teha rohkem kahju kui kasu.15 Osal juhtudel soovitatakse aktiivset jälgimist, mille korral on vaja teha korrapäraselt eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) analüüse, digitaalset pärasoole uuringut (DRE), magnetresonantstomograafilist uuringut (MRT) jm uuringuid. Mõnikord on vaja teha ka korduvaid biopsiaid. Uuringutulemuste muutumisel võib vajalik olla ravi alustamine.16
Lokaalselt kaugelearenenud eesnäärmevähi diagnoosimisel sõltub ravi teie seisundist. Arst soovitab teie vanusel, terviseseisundil ja kasvaja staadiumil põhinevat sobivat raviplaani.17
Tavaliselt kasutatakse järgnevaid standardravi18 võimalusi:
- Aktiivne jälgimine: ravimeid, kiiritust ja operatsiooni ei kasutata. Kasvaja sümptomite leidmise uuringuid tehakse sagedamini. Te võite mõelda eesnäärmevähi aktiivsele jälgimisele juhul, kui kasvaja on väike ja kasvab eeldatavasti väga aeglaselt, paikneb ühes eesnäärme osas ega tekita mingeid sümptomeid. Kui teil on terviseprobleeme, mis muudavad teatud raviviisid sobimatuks, võib aktiivne eesnäärmevähi jälgimine olla mõistlik lähenemine.19
- Operatsioon: kasvajarakkude eemaldamine koos eesnäärmega
- Kiiritusravi: kasvajarakkude eemaldamine kiiritusega.
- Hormoonravi: blokeeritakse kasvajarakkude kasvamiseks vajalike hormoonide toime.
- Keemiaravi: kasvajarakkude mahu vähendamine või hävitamine spetsiaalsete ravimitega. Ravimeid võidakse manustada suu kaudu või veeni, samuti mõlemal viisil.
Nagu iga ravi, võib vähiravi põhjustada kõrvaltoimeid, seega on tähtis arutada ravivõimalusi oma vähiravimeeskonnaga.17 Sobivaima ravimeetodi valimiseks olge võimalikult avatud ja aus ning rääkige kõikidest muredest, mis teil võivad olla.18
Metastaatilise eesnäärmevähi diagnoosi saamisel soovitab arst teile ravi, mis aitab teil sümptomitega toime tulla ja neid leevendada.
Elu eesnäärmevähiga
Vähidiagnoosi saamine võib tekitada stressi ning mõjutada teie igapäevaelu, tööd ja suhteid.20 Hirm, ebakindlus ja isegi viha on täiesti loomulikud tunded. Enesega toimetuleku tagamine on vajalik nii teile kui ka teie lähedastele. Olge aus. Jagage oma tundeid ja rääkige neile, millised on teie vajadused oma olukorraga toimetulekuks.20
Eesnäärmevähi diagnoosi saanud mehed võivad elada oma igapäevast elu, kuid nad muretsevad sageli haiguse progresseerumise pärast. Kui teil on vähi progresseeruv vorm, ei pruugi te tunda ennast tavapäraste toimetuste jaoks piisavalt hästi ning ravi tõttu võite olla väsinud ja kehvema enesetundega.20
Vajalik on keskenduda oma enesetundele ja sellele, mis tagab teile parima elukvaliteedi. Teadke, et te ei ole üksi. Küsige oma arstilt patsiendi tugirühmade ja sotsiaalteenuste kohta, mis pakuvad tuge teile ja teie lähedastele. Tervislik toitumine ja teile sobiv füüsiline koormus võivad aidata kõrvaltoimetega toime tulla ja pakkuda samuti emotsionaalset väljundit.21
Mida oma arstilt küsida?
Järgnevad näitena loetletud küsimused võivad aidata teil alustada vestlust tervishoiutöötajaga. Lisaks võib teil tekkida muid siin esitamata asjakohaseid küsimusi olenevalt teie sümptomitest ja haiguste anamneesist.
- Milliseid uuringuid ma vajan?
- Millal ja kuidas saan ma teada tulemused? Kes selgitab mulle uuringute tulemusi?
- Kui kaugelearenenud on minu haigus ja mida ma peaksin teadma?
- Millised on ravivõimalused? Kui palju mul on aega otsustamiseks?
- Millised on võimalikud kõrvaltoimed?
- Mis juhtub, kui ravi ei toimi?
- Kuidas see mõjutab minu igapäevaelu?
- Millistest sümptomitest või kõrvaltoimetest pean ma teile kohe teatama?
- Kas on mingeid kliinilisi uuringuid, milles ma saaksin osaleda?
- Kas ma saaksin osaleda patsientide tugirühmades?
Janssen ja eesnäärmevähk
Ettevõttes Janssen oleme pühendunud kiiret lahendust vajavatele veel lahendamata meditsiiniprobleemidele. Selleks arendame uusi ravivõimalusi, et muuta vähk ravitavaks haiguseks.22
Me panustame selle missiooni täideviimisesse parimal viisil ning panustades lõppeesmärgile peame oluliseks igapäevases vähiravis saavutatud edusamme. Me panustame võimalikult paljude inimeste eesnäärmevähialase teadlikkuse suurendamisse ja vestlusse kaasamisse, sest tõhus varane avastamine on eesnäärmevähi suremuse vähendamises põhitähtsusega23 – ka see on üks väikestest võitudest eesnäärmevähi üle.
Seletav sõnastik
- Gleasoni skoor: skoor, mida kasutatakse eesnäärmevähi staadiumi määramiseks.24
- Hematuuria: vere leidumine uriinis.25
- Prostatektoomia: eesnäärme osaline või täielik eemaldamine koos osa ümbritsevate kudedega.26
- Metastaatiline: kasvaja on levinud algkoldest teistesse kehapiirkondadesse.